Mida võiks seljavalust teada?

Pea iga inimene on oma elu jooksul kogenud seljavalu, kas mööduva või pikemaajalise probleemina. Valu tekkepõhjuseid võib olla mitu. Seljavalu võib olla äge ning põhjustatud halvast rühist, traumast või ülekoormusest. Harvem on seljavalu mõne muu tõsisema terviseprobleemi sümptom. Olulist osa mängib kõigile teada-tuntud istuv eluviis ekraani taga, vähenenud kehaline aktiivsus, puudulikud teadmised või motivatsioon pöörata tähelepanu tervislikule toitumisele. Eelloetletud põhjused on kõik ennetatavad, kuid võib olla ka elustiilist mitte sõltuvaid põhjuseid, nagu näiteks kõrge vanus ja geneetika.

Ligikaudu 90% seljavaludest on mittespetsiifilised, mis tähendab, et kindlat valupõhjust ei ole võimalik tuvastada ei uuringute ega teiste hindamismeetoditega. Seljavalu sümptomid on enamasti sarnased: terav või nüri valu koormusel ja/või puhkeasendis, kangus- ja jäikustunne, piiratud liikuvusulatus, lihasvalu ja -krambid jne. Jalgadesse kiirguv alaseljavalu on seotud närvidega ning tekkinud survega närvijuurele. Seljavalu puhul on oluline teadvustada, millise kategooria alla valu liigitub:

• akuutne ehk äge valu, mis kestab vähem kui kuus nädalat;
• subakuutne vahepealne, keskmine valu, kestusega 6-12 kuud;
• krooniline valu, mis kestab 12 kuud ja kauem.

Tasub meelde jätta, millal valu algas – selle järgi on võimalik hoida oma seisundil silma peal ja ennetada valu muutumist krooniliseks koostöös vastavate erialaspetsialistidega. Spetsialist aitab sobivaima ravimeetodi valimisel kõiksugu info valu kohta, mida tasuks samuti meeles hoida – milline oli valu tekkemehhanism (kas eelnes trauma, järsk liigutus vms), kas valu algas järsult või vähehaaval süvenedes, millised tegevused ja liigutused valu süvendavad.

Kas peaksin pöörduma seljavaluga EMO-sse?

Lihtne vastus on jah, kui seljavalule eelnes tõsisem trauma (kukkumine, avarii jms), esineb talumatu valu, kaasnevad probleemid tundlikkusega jalgades, põiefunktsiooniga (nt põiepidamatus) või esineb palavikku.

Kui seljavalu on varem esinenud, on ta siis krooniline või korduvate ägenemistega, tekib teatud järsu liigutuse järgselt või igapäevatoiminguid tehes (nt kõrgemalt kruusi alla tõstmisel) – ei ole paanikaks põhjust. Tõenäoliselt on tekkinud pehmete kudede (nt lihaste, sidemete) vigastus, mis kohest arstipoolset sekkumist ei vaja. Pehmete kudede vigastused on kõige levinumad põhjused seljavalu tekkimisel, seda eriti istuva eluviisi ja nõrgema lihaskonnaga inimeste seas. Esmaseks raviks piisab valuvaigistist ning külmakotist, 48 tunni möödudes ka soojakotist. Tänapäevased ravijuhendid ei soovita enam puhkuserežiimi seljavalu ravimiseks – ürita valu piires tegutseda ja toimetada siiski edasi oma igapäevase eluga.

Seljavalu ei leevene – kas ja kuhu edasi?

Kui seljavalu ei ole nii tugev, et vajaks erakorralist sekkumist, kuid valuvaigisti ja külmakoti raviga ei lahene ka lõplikult. Kui nädala pärast valu jääb vinduma, on füsioterapeudi vastuvõtt järgmine samm. Füsioterapeudi poole pöördu, kui

• seljavalu on kestnud juba pikemat aega, segab igapäevaelu toiminguid;
• seljavalu on korduv, leeveneb ja aja möödudes tuleb tagasi.

Seljavalu tasub füsioterapeudiga koostöös pigem koheselt ette võtta, seda eriti passiivse eluviisiga inimeste puhul. Traumajärgselt pöördu füsioterapeudi poole kohe pärast arstilt rohelise tule saamist – taastusraviga tuleks parimate tulemuste saavutamiseks alustada esimesel võimalusel. Harrastussportlastel ja spordiga sinapeal olevatel inimestel on kergemate pehmete kudede vigastuste korral suur tõenäosus vigastuse iseeneslikule paranemisele, kuid füsioterapeudi vastuvõtt oleks soovituslik vigastuse korduvaks vältimiseks.

Iga füsioterapeudi võtted on erinevad, kasutatakse nii manuaalteraapiat kui ka aktiivseid harjutusi, seega ära karda tehnika mittesobivuse korral spetsialistiga otse suhelda. Meeles tuleb pidada, et kõige parem on seljavalu puhul kombineerida harjutusi ja massaaži, kuna tihti ühest ei piisa. Vahel piisab vaid paarist (või isegi ühest) füsioteraapia sessioonist, et omandada õiged harjutused ja tehnika seljavalu kontrolli alla saamiseks.

Füsioteraapiasse pöördudes on oluline teada, et esimese kohtumisega imet ei sünni ­– füsioterapeut juhatab klienti õigele teele, kuid teekonnal püsimine ja lõppeesmärgini jõudmine sõltub siiski inimesest endast. Kõige tõhusam on füsioterapeudi poole pöörduda ennetavalt, kui oled alles tundmas kasvavat lihaspinget, jäikust ja ebamugavustunnet seljas, mis võib aja jooksul süveneda tugevamaks valuks.

Kontrolli oma selja liikuvust, painutades ette püsti seistes ning toolil istudes. Kas tunned kuskilt ebamugavust või valu?

Mis juhtub, kui seljavalu jätta pikemalt tähelepanuta?

Lülisammas on meie alustala ja võib öelda, et kõikide tehtavate liigutuste kvaliteet sõltub selja seisukorrast. Koormuse vähendamise ja rahu andmise foonil pikemas perspektiivis seljavalu ei lahene. Organism kohaneb muutustega nii õnneks kui ka kahjuks väga kiiresti – lihased kärbuvad ruttu ja kui pikaaegselt lülisammast ning seda toetavaid kudesid mitte koormata, on suur tõenäosus, et seljavalu ei leevene või läheb hoopiski ajapikku hullemaks. Seljavalu sümptomid võivad koormust langetades iseeneslikult ajas väheneda, kuid valu tekkepõhjust see ei ravi – tõenäoliselt elu jooksul seljavalu veel kordub ning koormuse vähendamine pikas perspektiivis toob omakorda kaasa muid probleeme (nt kaalutõus, koormustaluvuse langus). Pikemaaegse vigastuse tähelepanuta jätmine võib põhjustada hilisemalt kaasuvana kõnnihäireid ning krooniline valu omakorda mõjutab emotsionaalset tervist.

Samas paanikaks ei ole põhjust – vaid 10%-l kujuneb välja krooniline seljavalu ja umbes sama suur protsent vajab operatiivset sekkumist. Operatsiooni otsus tuleb pika kaalutlemise järgselt, sest teatavasti seljaoperatsioonidega kaasneb alati palju riske. Tuleb meeles pidada, et enne operatsiooni kasuks otsustamist läbib valdav osa seljavaludega haigetest nii või naa taastusravi, mis ebaefektiivsuse korral kallutab kaalukausi operatsiooni kasuks. Ägeda või kroonilise seljavalu haigena puutud suure tõenäosusega füsioterapeudiga ühel või teisel moel kokku – seega ära oota, alusta spetsialistiga koostööd pigem varem kui hiljem.

Kuidas pöörduda füsioterapeudi poole?

Füsioterapeudi poole on võimalik pöörduda nii tasulise kui ka tasuta vastuvõtuna. Tasulise teenusena leiad tõenäoliselt kiiremini sobiva aja. Kui aga soovid füsioterapeudi juures käia rohkem kui kaks korda, et omandada valu kontrollimiseks vajalikud teadmised, siis kasuta võimalust saatekirjaga aja broneerimiseks – kas läbi taastusraviarsti, kes määrab tervislikule seisundile vastavalt vajalikud teenused, või läbi Teraapiafondi. Mõlemad saatekirjad on võimalik saada perearsti kaudu, kuid seejuures tuleb arvestada ka ootejärjekordadega, mis võivad olla kuude pikkused. Mittespetsiifilise ja kergemoelise kuluga seljavalu korral on tõhus videosilla teel konsultatsioon füsioterapeudiga, mis on tihtipeale soodsam variant ja ravi efektiivsust ei mõjuta.

Kui oled tööealine kroonilise valuga inimene, kes ei tule enam toime kõikide oma kohustustega ja valu segab tugevalt igapäevast toimetulekut, taotle rehabilitatsiooni läbi Töötukassa. Kui aga on Sul tervist toetav tööandja, kasuta kindlasti võimalust ja broneeri füsioterapeudi juurde aeg läbi Stebby!

Lülisammast toetavate süvalihaste tugevdamisega saad aga juba täna iseseisvalt algust teha, treeningutest sobivad selleks väga hästi pilates ja jooga. Hooli oma selja tervisest!